Tajun piiride jõuetust
tundide olematu lend
ei muuda ajas midagi
öös on aimamise
ja tunnetamise hääli

Sulen silmad
mu kujutluses joonistub siluett
sel on tuttavad ilmed
sel on omane lõhn
ja hääl heliseb kõrvus

Sina

Sa ei ole kaugel
Sa ei ole ära

Aeg õpetab tundma
tunnetama vahemaade tagant

Sulen silmad
sirutan käe, et puudutada
hellitada, soojendada
sõrmeotstest üle ihu laiali
korraga iga mu rakk
on täidetud igatsusest

Veel ei ole aeg valmis
oodata laseb kohtumist

Ootan
Igatsen
Armastan